Eetika ja poliitika


      Igal poliitikul on omad tõekspidamised. Neid avalikustades ei tohi ta kõrvale jätta erakonnakaaslaste seisukohti, olema tolerantne ning arvestama ühiskonna heaoluga. On teemasid, mil erinevatel poliitikutel võivad olla totaalselt vastandlikud arvamused.

 Sellest on küll juba palju aega möödas, aga mulle jäi siiski eetika teemal meelde Erki Noole ja Lisette Kampuse tuline vaidlus homoseksuaalide teemal, kus tagasi ei hoidnud neist kumbki.

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/nool-valtige-praktiseerivate-homoseksuaalide-seltskonda.d?id=65850324

Leian, et Noole poolt oli julm nimetada homoseksuaalsust kui väga kergelt kõrvaldatavaks probleemiks ilma, et ta oleks ise sellega kokku puutunud. Sellistel vastuolulistel teemadel tuleb rääkida suurima ettevaatusega, arvestades faktiga, et kõik öeldu võib jõuda paljude inimeste kõrvu ning see võib omakorda suurendada rahva vaevu omasooiharuse vastu. Lisaks sellele teatas Nool mõned päevad hiljem Õhtulehele, et pole tegelikult homofoob, mis omakorda paneb mõtlema, milleks need kommentaarid? Ma ei leia, et mees oleks pidanud jätma oma arvamuse enda teada, kuid kindlasti oleks saanud seda teha viisakamalt, läbimõeldumalt ja ilma vastast ründamata.

Nii meie ühiskond küll tolerantsemaks ei muutu.

Erki Nool on eeskuju nii mõnelegi noorele sportlasele, juba sellepärast peab ta olema oma sõnades eriti ettevaatlik.