AHOII!!

Küll läks palju aega, et saaksin oma blogiga valmis.
Olen nõme tüütus, kes ei suuda õigel ajal oma asju ära teha.

See selleks
See postitus võib küll tundnuda kui blogi viimane, aga seda see pole. Kirjutan veel, jätkan seda.
Minu vastikut sarkasmi näeb siin veel ja veel.

Kommunikatsiooni loengu juurde tulles,

Mida õppisin: Õppisin vaatama oma igapäevaelu veidi teistsuguse pilgu läbi. Tänu sellele panen rohkem tähele inimesi enda ümber. Tõlgendan kommunikatsiooni, otsin sõnumit.

Mis oli keeruline: Pean tunnistama, et paaris loengus oli mul keskendumisega probleeme. Kas selle põhjuseks oli magamata öö või kõrvalistuvad sõbrad, seda ei tea. Kahjuks jäi mõni Karuema mõte selgusetuks.

Mis meeldis: Loengud olid mõnusalt vabad, polnud õppejõu, tudengite vahelist pinget.
Mida kursusel teisiti korraldada: Ärme korralda.

 Aitäh

Eetika ja poliitika


      Igal poliitikul on omad tõekspidamised. Neid avalikustades ei tohi ta kõrvale jätta erakonnakaaslaste seisukohti, olema tolerantne ning arvestama ühiskonna heaoluga. On teemasid, mil erinevatel poliitikutel võivad olla totaalselt vastandlikud arvamused.

 Sellest on küll juba palju aega möödas, aga mulle jäi siiski eetika teemal meelde Erki Noole ja Lisette Kampuse tuline vaidlus homoseksuaalide teemal, kus tagasi ei hoidnud neist kumbki.

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/nool-valtige-praktiseerivate-homoseksuaalide-seltskonda.d?id=65850324

Leian, et Noole poolt oli julm nimetada homoseksuaalsust kui väga kergelt kõrvaldatavaks probleemiks ilma, et ta oleks ise sellega kokku puutunud. Sellistel vastuolulistel teemadel tuleb rääkida suurima ettevaatusega, arvestades faktiga, et kõik öeldu võib jõuda paljude inimeste kõrvu ning see võib omakorda suurendada rahva vaevu omasooiharuse vastu. Lisaks sellele teatas Nool mõned päevad hiljem Õhtulehele, et pole tegelikult homofoob, mis omakorda paneb mõtlema, milleks need kommentaarid? Ma ei leia, et mees oleks pidanud jätma oma arvamuse enda teada, kuid kindlasti oleks saanud seda teha viisakamalt, läbimõeldumalt ja ilma vastast ründamata.

Nii meie ühiskond küll tolerantsemaks ei muutu.

Erki Nool on eeskuju nii mõnelegi noorele sportlasele, juba sellepärast peab ta olema oma sõnades eriti ettevaatlik.

Visuaalne kommunikatsioon

 

Elevant on kurb.
Miks?
 Ta on näinud pikalt vaeva, et saada need tiivad.
Teinud palju tööd.
Ta tahtis tõestada, et võimatu on võimalik.

Ta on kurb, sest saavutatu ei tee teda ikka õnnelikuks.
Alles nüüd saab ta aru, et kõige parem on olla:

Täiesti tavaline elevant



(Pildi õiget lugu kahjuks ei leidnud, kuid mulle meenutas ta kohe inimesi meie ümber. Vahel ka mind ennast)

Propaganda hariduses   

        Sünnist saadik õpetati mulle eluks vajalikke teadmisi ning oskuseid. Igal õhtul jäin magama killuke targemana.
Lasteaias õppisin kuidas kaaslased mängivad, suhtlevad, proovisin ka ise neid imiteerida. Maailm oli nii huvitav. Ühel ilusal päeval jõudis kätte kauaoodatud esimene september. Himu teadmiste, uute kogemuste järele oli piiritu. Mingi hetkeni nautisin seda täiel rinnal. Kuid siis juhtus midagi ? Tekkis tülpimus, rutiin. Miks? Jah, muidugi üks seos on sellel kasvamise ja arenemisega. Tekkisid muud huvid ja eelistused. Kuid kui mõtlema hakata, siis mingil hetkel suruti mulle peale fakti, et hariduseta pole tulevikku. Õppima peab selleks, et tõusta järjest kõrgemale, paber paberi järel. Tähtsad pole enam teadmised, vaid tulemused. Tee ükskõik mida, peaasi, et tulemus oleks hea. Kui palju räägitakse  spikerdamisest ? Kas sellest üldse räägitakse, tähtis on ju siiski hinne.
    Just sellest hetkest hakkasin elama valemi järgi. Kadus arusaam-õpin selleks, et saada teadmisi, õpin selleks, et näha, mida ma elust tahan. Paratamatult sunnib ühiskond meid kiiresti otsustama.
 Olles lõpetanud gümnaasiumi on selge, et edasine tee viib ülikooli. Ja nüüd hakkame kõik suure hurraaga seletama, et ei tegelikult propageeritakse ka reisimist. Puhas vale. Esimene reaktsioon lausele, jätan aasta vahele, lähen reisima, on enamasti negatiivne. Kas oled sellest kindel ? Mis saab koolist ? Täpselt nii oligi. Kas tõesti on paika pandud kindel aeg, et just pärast keskkooli, pean teadma, kes minust saab, mis on minu ootused ? Üleüldse, kust kohast need teadmised üldse tulevad, kui te olete mulle 12 aastat rääkinud, et tähtsad on tulemused. Pool õpitust on totaalselt kaduma läinud just sellepärast, et nende õppimise eesmärk oli väär. Ma ei õppinud geograafiat selleks, et mõista kui külluslik on maakera, kui palju huvitavat siin leidub. Eesti keel oli lihtsalt üks tüütu aine, missiis, et argumenteerimist, kirjutamist vajame me terve elu. Keskkooli lõpu juurde tagasi tulles, siis sel hetkel oleksin õppima läinud sotsiaaltööl. Ilmselt oleksin olnud  suures hädas, sest praegu ma seda küll ei soovi. Selle asemel reisisin, õppisin tundma maailma ilma kodu kindla toe ja rahakotita. Võtsin aega otsustamiseks. Tundsin siiski halvustavaid pilte. Miks ? Sest sina kallis elu, soovisid näha taaskord täistuubitud konveiertoodet, kes tulevikus ärkab, vingub, töötab, vingub, käib Rimis, vingub, istub tülpinult televiisori ees, väike tee ja head ööd. 

Konstruktivism

Niklas Luhmani teooria kohaselt mõjutab kultuuriline keskkond meie arusaamist ühiskonnast.
Kõlab ju päris loogiliselt.
Inimeste mõttelaad sõltub tema kasvamise asukohast, perekonna tavadest ja paljust muustki.
Täpselt sama palju kui on erinevaid inimesi, on ka variante, kuidas ühte või teist probleemi tõlgendada.


Eesti Ekspress 23. detsember
" Bussiekskursioon Lasnamäele"
  Nagu ka pealkiri ütleb, siis hakati korraldama Lasnamäele ekskursioone. 
"Vaadake vasakule, vaadake paremale-tuur viib golfiväljaku ja jäähalli ehitusplatsile, Lasnamäe uue kiriku keldriruumi, omaalgatuslikku kanalasse, turule ja Lindakivi Keskusse." "Üks bussiekskursiooni korraldajatest, Keiti Kljavin räägib, et nad tahtsid trööstitu linnaosa identiteedi kinnistamise asemel hoopis küsida, miks Lasnamäel on hea elada. Meie missioon on parandada linnas elamise kultuuri, linnaruumi kvaliteeti ja soosida väärtuspõhist linnapoliitikat."
 -----

Et siis kuidas seda tõlgendada?
Ilus missioon või musta valgeks rääkimine.
Mulle pigem tundub, et lollidelt tahetakse raha ära võtta. 
 

Tarbimiskäitumise vaatlus


Vaatlusgrupi koosseis: Jana Kriis, Martin Riik, Stiven Sinitsin
Vaatluse toimumise koht: Solarise keskus
Vaatluse toimumise aeg: 25.11.2013, 14: 15
Vaatluse toimumise lõpp: 14:53


Vaadeldava objetki kirjeldus: Tegemist oli noorperega, kuhu kuulusid ema ( vanus umbes 25), isa (umbes 28) ja perepoeg (umbes 5)

Alustamise vaatlust Solarise keskuse kolmandal korrusel. Ootasime sobivat perekonda (olime ise keskuses olnud juba umbes 15 minutit ) treppide juures, mille kaudu väljutakse kinost. Leides sobiva pere, asusime neid jälgima. Esialgu seisis perekond ringis ja näis, et arutleti selle üle, kuhu minna ja mida edais teha.    

Pere oli möödumas riidepoest Denim Dream, kui naine pöördus tagasi ja otsustas poodi sisse minna. Mees ja laps jäid välja ootama. Naine tegi poele ringi peal (aega kulus selleks umbes 5 minutit), vaatas ühte pluusi, selle hinda, mõnda riideeset veel ja lahkus. Seejärel suunduti kaubanduskeskuse 0 korrusele. Laps kõndis kiirel sammul Yo! jogurtikohvikusse, nii et vanemad ei pannud seda esialgu tähelegi. Isa jõudis veel järgi hüüda: "Kris tule tagasi, me käime poes ja lähme kohe koju!" Laps ei andnud alla. Samas ei järgnenud ka perekond kohvikusse. Nad ootasid Coffe in-i kõrval arutledes meile arusaamatul teemal. Kris andis alla. Koos suunduti toidupoodi. Sinna jõudes pere hargnes. Ema läks kodutarbete osakonda, laps läks isaga valima pagaritooteid. Isa vaatas mõnda aega saiu, siis leibu, ilmselt ka hindu. Mõtles mõnda aega ja valis Saib toote. Kuna Saib polnud allahinnatud, siis ilmselt järgiti pigem maitseeelistusi kui hinda. Samal ajal valis naine pesupulbrit. Otsus oli meile hämmastavalt kiire. Võttis suure paki Arieli, suundus mehe juurde ja pani kärru. Kõndides mööda poodi, võtts isa riiulilt Kinder šokolaadi ja pani selle korvi. Arvasime, et see oli ilmselt lapsele. Hind ei mänginud taaskord rolli. Seejärel kärutati juurvilja osakonda. Ema pani kilekotti tomateid, teise ühe paprika valikkusse osutus ka  luunja kurk. Märkasime ka seda, et pereema valis neid väga hoolikalt. Mõni minut hiljem, lasti lapsel valida umbes kilo mandariine. Pärast seda tundus meile, et enamus vajalik oli poest valitud. Hetke seisti ümber käru, vaadati sisu, arutleti, kas kõik on olemas. Järsku jooksis isa eemale, haaras piimatoodete letist paki piima (ilmselt hinda ei vaadanud ) ja pani selle seejärel kärru. Seejärel liiguti üsnagi kiirel sammul alkoholi leti juurde. Naine asus valima veini. Panime tähele, et eelistas valget. Algselt vaatas eraldi pandud sooduspakkumisi, kuid loobud neist. Lõpuks valis veini nimega Columbia Crest riesling hinnaga 10 eurot. Perekond suundus kassasse. Naine maksis arve, mees pani kauba kotti. Hetk veedeti veel välisukse juures, mil ema pani lapsele pähe mütsi ja lahkuti. 


Perekonda vaadeldes ei olnud võimalik eristada, kes juhib ostlemist. Vajalikud käigud arutati läbi ning toodi kõike nii kuidas kuhugi satuti. Samuti ei näinud meie erimeelsusi või vaidlusi. Üllatavalt rahulik oli ka perepoeg, kelle kõrvalpõige jogurtileti äärde jäi tema viimaseks kõrvalpõikeks. Kuna perekonda hakkasime jälgima kinost väljudes, võib eeldada, et laps sai ka seal mõne snäki ning sellest ka tema rahulolu. Ostlemisel tundus, et perekonnal on juba kindlad brändid ja kaubamärgid, mida tarbitakse. Seda võib järeldada sellest, et kauba hinda ei jälgitud ning iga leti pealt võeti vajalikud asjad suhteliselt kiiresti, ilma suurema vaatluseta. Ainukene kvaliteedikontroll toimus köögiviljade juures, mis on iseenesest mõistetav, kuid ka seal hindu ei võrreldud.

Meedia ja kaasaegne ühiskond

Instagram- milleks?


Palju õnne, Facebook on muutunud ametlikumaks, tõsiselt võetamaks. Miks ma seda arvan? Aga miks muidu kõik pildid, mida Facebooki on imelik panna lisatakse Instasse.

Tekkinud on uus fotograafia liik-Instafotograafia 
Seda liiki inimene ei tee pilte selleks, et neid kümne aasta pärast vaadata ja nostalgiliselt meenutada. Ta teeb seda selleks, et neid teistega jagada. Nii saab piltide kaudu anda  edasi oma tegevusi, mõtteid, lõunasööke jne. Iseenesest pole ju paha.
Üritan mõista piltide sisu ja need siin ka lahti kirjutada.


Pildid iseendast: Õhtused pildid oma meigist ja uuest kleidist on kõige lihtsamalt öeldes totaalne ego upitamine. Saame rahulduse nähes endast õnnestunud fotot. Vaatame kui ilus kompott on kogu välimus. Loomulikult tahame, et ka teised seda näeks. Lisaboonuseks on ülimad kiitused ja pöidlad. Tuju läheb veelgi paremaks. Peol saab nina veidi kõrgemale tõsta ja muiata: "Küll ma näen täna hea välja!" 
Miks ka mitte.

Pildid pidudest: Õhtu jäädvustamine on äärmiselt lõbus. Juba pildistamise iseenesest võib osutuda toredaks ettevõtmiseks. Lisaks on hea järgmine päev meenutada, kui miski on jäänud häguseks. 
Nüüd lähme aga instafotograafide juurde. Pildid sealses keskkonnas on teine liik. Sageli tundub, et nende eesmärk on näidata oma sõpradele kui lahedatel, glamuursetel pidudel käiakse. Mida rohkem blingi seda parem. Pidu ei pruugi sugugi nii sillerdav ja Gatsby stiilis olla, aga peaasi, et pilt seda edasi kannab. Hiljem saab vastava jutu juurde rääkida. Näiteks, kui sünnipäeva tipphetkeks on Dom Perignoni lauda tulek, peaks sellest kindlasti klõpsu tegema  ja seejärel hops instagrami. Sõbrad näevad, et pidu, kus olen on glamuurne ja kallis, mis ongi väline eesmärk. Voilaa, ka meie ise tunneme end seejärel kõrgklassi kuuluvana.

Pildid söögist ja veinist: Usun, et on palju neid, kellele meeldib soe õhkkond, küünlavalgus, meeldiv seltskond, midagi head söögiks ja joogiks. Oma kiire elutempo juures kadestame kui keegi teine saab seda endale lubada. Kadestame seda soojust hinges. Ja need, kes midagi selle sarnast ka tunda saavad, naudivad seda kadedust. Pilt veinipokaalist, sushiõhtust või küünlast on täiuslik viis seda edasi anda. 
Tegelikult, vabandust, ma ei saa nii äärmuslikuks minna, loomulikult on kena kui antakse ilu edasi niisama, ilma eesmärgita. Lihtsalt näidata kui ilusad võivad olla hetked meie elus.


Oo Instagram, oo mu kallis instagram!