Mulle on jäänud mulje, et meedias on kujunenud tava, et negatiivne müüb. Kui see nii pole, siis kuidas selgitada seda, et uudised liiklusõnnetustest on esimesed, mida televisioonis näidatakse. Pärast neid räägitakse sellest, mis on juhtunud või hakkab kohe juhtuma. Jah muidugi, see ongi uudiste mõte, kuid usun, et pärast õhtust Reporterit (siiski uudiste "lipulaev") võiks jääda siiski positiivne meeleolu, tunne, et olen saanud mõne võrra teadlikumaks. Ei, pigem oleme tuimad või ärritatud.
Sirje Kingsepp räägib ühes oma mõttevalduses õnnetuste avalikustamisest. Nõukogude ajal ei olnud kombeks traumeerida inimesi detailidega. Surmateated olid viimasel leheküljel mustades raamides.
( http://www.delfi.ee/archive/ajakirjanduse-voim-ja-voimetus.d?id=10069156)
Mis toimub aga praegu ?
Õhtuleht müüb ennast seda paremini, mida võikam on pilt esikaanel. Artiklit lähemalt lugedes, peab nii mõnigi kord tõdema, et tekst on detailne ja kokkuvõtvalt lihtsalt võigas.Seega tekib küsimus, milleks see kõik ?
Usun, et õnnetused, traagilised juhtumid peaksid meid õpetama, panema mõtlema, mida saaksin teha, et minuga seda kõike ei juhtuks. Paratamatult tekib tunne, et artiklite mõte on ainult lehe müümine. Ehk siis teenitakse raha inimeste surmast.
Kui päeval oma võikuselaksu veel piisavalt kätte ei saa, siis õhtune Reporter täidab kõik need augud.
Lähikaadrid sündmuskohalt, kommentaarid, inimeste nutt. Kas tõesti on vaja kõike seda eetrisse ? Kas meedia ei mõtle sellele, mida peavad tundma hukkunu lähedased ? Kõige hullem on veel see, et mida suurem tragöödia, seda pikemalt ja detailsemalt seda avalikustatakse. Ka järgmisel või isegi ülejärgmisel päeval. Milleks võimendada seda valu ?
Ma ei taha öelda, et õnnetused peaks mahavaikima, kuid meedia on nende kajastamisel läinud üle piiri.
Lõik eetika.ee-st
"Ajakirjaniku ülesanne on panna tähele, milliseid väärtusi ta edasi annab ja rõhutab, näiteks, millest ja kuidas õigupoolest kirjutada: kas kirjutada skandaalimaiguline lugu, mis võib suurendada lugejate huvi väljaande vastu, rääkimata majanduslikult tulust, või mõni mitte nii sensatsioonilisel teemal artikkel, mis võiks aidata edendada mitmete inimgruppide huve pikemas perspektiivis."
(http://www.eetika.ee/meediaeetika/ajakirjanikueetika)
Kas pole masendav?
hea teema valik ja kena, et oled eetikaveebi süvenenud. aga rohkem postitusi siis polegi?
VastaKustutaüks pisike tehniline nipp ka veel: veebiaadrssid soovitan panna lingi taha, näeb kenam välja :) ja ootan himuralt uusi postitusi ja teemaarendusi, nii teooria kui praktika fookusega :)