Kell on saamas kaks öösel ja selle asemel, et juba ammu roosasid unenägusid näha, mõtlen mina kuidas end tutvustada.
Kõige lihtsam oleks alustada nimega, seejärel rääkida enda huvidest, lisada paar mõttetera ja voilaa, sellega oleks ühelpool.

Proovin pigem nii:
Olen sooja südamega inimene, kes hoolib kõige rohkem oma lähedastest ja loomulikult ka iseendast. Sageli leian end pisarad silmas kirjutamas- tunnetest, ühiskonnast, probleemidest. Kui sõnu ei leia, võtan kätte pintsli ja värvid- ülejäänud tekib iseenesest.
 Armastan kritiseerida teisi, ise ma kriitikat ei kannata. Vigu ei tunnista, kõigele on vabandused alati varnast võtta. Oma sarkasmiga võin nii mõnegi inimese ära ehmatada, kuid kes viitsib mind vähegi lugeda näeb, et kurjusenooti neis ütlemistes pole. Samas, kui nõelan, siis teravalt, kui kallistan, siis soojalt.


Aitab nüüd minust. Räägime asjast ka.

Miks kommunikatsiooni teemaline kursus ?
Mõned kuud tagasi, kui uurisin suhtekorralduse eriala kohta lähemalt, leidsin juhuslikult Kaja Tampere blogi Suhtekorraldusest nii ja naa.  Jäin kuulama loengut kommunikatsioonikultuurist. Tänu sellele loengule arutlesin oma tuttavatega Eesti kultuuri teemal pikalt ja laialt. Kui miski paneb nii pikalt mõtlema, siis see peab hea olema.
Nüüd kui asusin õppima riigiteaduste eriala, valisin pikalt mida võtta endale valikaineks. Kui avastasin Kaja Tampere loengu Kommunikatsioon ja ühiskond, oli asi selge. Lisaks on see väga hea kõrvalhüpe poliitika teemadelt.
Seega olen valikuga väga rahul ja ootan loengutelt täpselt sama emotsiooni, mille sain mõned kuud tagasi.